NAMMINERSORLUTIK OQARTUSSAT

Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat pillugit inatsit naapertorlugu Namminersorlutik Oqartussat tassaapput Inatsisartut inuit qinigaat, aamma Naalakkersuisut pisortat ingerlatsinerannut akisussaasuullutik naalakkersuisuusut.

21. juni 2009 aallarnerfigalugu Namminersornerullutik Oqartussat Namminersorlutik Oqartussanit taarserneqarput.

 

Inatsisartut

Inuit qinigaat imaluunniit Inatsisartut, 1. maj 1979-mi Namminersornerullutik Oqartussaqalerneratigut pilersinneqarput. Inatsisartut inuit qinigaannik 31-nik ilaasortaqartarput.

Inatsisartut ukiuat aallartittarpoq septemberimi tallimanngornerit pingajuanniit ukiullu tulliuttumi tallimanngornerup taassuma tungaanut sivisussuseqarluni. Inatsisartut ukiuata ingerlanerani Inatsisartut ikinnerpaamik marloriarlutik ileqquussumik katersuuttarput. Immikkut pisut pissutigalugit tamanna pisariaqartinneqaleraangat Inatsisartut aamma immikkut ittumik ataatsimiigiaaqquneqarsinnaapput.

 

Inatsisartut siulittaasoqarfiat ataatsimiititaliallu

Inatsisartut siulittaasoqarfeqarput Inatsisartunut ilaasortanit sisamanik siulittaasumillu ilaasortaqartumik.

Siulittaasup inatsisartut ataatsimiittarneri isumagisarisarpai, nalinginnaasumik upernaakkut ukiakkullu ingerlanneqartartut. Taamatuttaaq siulittaasup ataatsimiissutaaasa kalaallisut danskisullu saqqummersinneqartarnerat isumagisarisarpaa.

Inatsisartut siulittaasuata Kalaallit Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiiffianni aammalu danskit folketingiannut attaveqartarneq isumagisarisarpai. Inatsisartut Allattoqarfiata ulluinnarni aqutsineq isumagisarisarpaa.

Inatsisartut inatsisitigut pisussaaffittut ataatsimiititaliat ukua pilersittarpaat: Inatsisartut aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaat, Inatsisartut nunatta karsiata naatsorsuutaasa kukkunersiorneqartarnerannut ataatsimiititaliaat aamma Nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaq. Inatsisitigut aalajangigaallutik ataatsimiititaliat pingasuussut saniatigut ullumikkut ataavartumik ataatsimiititaliat 12-it Inatsisartunut toqqaannartumik atasuupput.

 

Inatsisartut Allattoqarfiat

Inatsisartut Allattoqaarfiat tassaavoq Inatsisartut ataatsimoortumik aqutsisoqarfiat. Aqutsineq inatsisartut siulittaasuata aamma Inatsisartut Siulittaasoqarfianut atavoq.

Inatsisartut Allattoqarfiat Inatsisartut Allattuuneranit pisortaaffigineqarpoq. 1. april 2009 aallarnerfigalugu atuuffiit nutaat pilersinneqarput, Siulittaasoqarfiup Allattoqarfia aamma Tusagassiisarnermut paasissutissiisarnermullu Immikkoortoqarfik. Tamatuma saniatigut allattoqarfik ataatsimiititalianut allatseqarfimmik immikkoortoqarpoq, nutserisoqarfeqarluni, sullissiveqarluni aningaasaqarnermullu immikkoortortaqarluni.

 

Inatsisiliortarneq

Inatsisit allannguutissaannut, inatsisinut nutaanut peqqussutissanullu siunnersuutit nalinginnaasumik naalakkersuisunit saqqummiunneqartarput, aammali inatsisartunut ilaasortanit ataasiakkaanit saqqummiunneqarsinnaallutik. Inatsisissanut peqqussutissanullu siunnersuutit tamarmik Inatsisartuni pingasoriarlugit oqaluuserineqartarput.

 

Qinersinerit

Inatsisartut ukiut sisamakkuutaarlugit qinerneqartarput, qinersinissamulli piffissanngunngikkaluartoq qinersisitsineqarsinnaasarpoq. Kingullermik 2. juni 2009-imi qinersisoqarpoq.

Qinersereernermi Inatsisartut ombudsmandimik toqqaasarput, taassumalu ilaatigut isumagisassaraa, immikkoortup tullia naapertorlugu ilaatigut Naalakkersuisut kommunillu ingerlatsinerat inatsiseqartitsinermut ingerlatsinermilu ileqqorissaarnissamut naapertuuttuunersut nakkutigissallugit ilaatigut suliassaqartitaasoq.

 

Inatsisartut Ombudsmandiat

Ombudsmandi Inatsisartunit toqqarneqartarpoq Inatsisartullu sinnerlugit Namminersorlutik Oqartussat kommunillu ingerlatsinerat nakkutigisassaralugit.

Ombudsmandip atuuffimminik isumaginninnermini Inatsisartunit naalakkersuinermullu tunngasuniit akuliuffigineqarneq ajorpoq. Ombudsmandi suliani pillugit Inatsisartunut ukiumoortumik nalunaarusiortarpoq. Nalunaarusiaq naqiterneqartarpoq tamanullu saqqummiunneqartarluni.

 

Takussutissiaq 1

Suliassat Inatsisartut Ombudsmandianit suliarineqarsimasut

 

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

Suliassat aallartitat

110

82

93

95

148

107

108

92

117

86

86

Suliassat, nammineq aallartitat

23

30

11

14

39

10

24

5

21

21

8

Siunnersuinerit

139

80

53

76

135

51

138

108

143

111

91

Naammagittaalliutit suliariumanngisat 1)

71

62

53

53

93

92

99

63

69

48

61

Suliassat naammassisat

49

52

21

39

39

35

16

35

26

19

22

Suliat naammassineqanngitsut 2)

130

84

82

41

43

41

41

27

88

145

151

Nassuiaat: 1) Suliat itigartinneqartut Tabel 1 takuneqarsinnaavoq. 2) Suliat naammassineqanngitsut ombudsmandip nammineq ingerlassimasai ilanngullugit.
Najoqqutaq: Inatsisartut Ombudsmandiat

 

Suliassat pisortaqarfinni suliarineqartarnerat

Sulianik suliarinnittarneq tamanut saqqumisumik pissuseqarnissaq pillugu inatsit naapertorlugit tunngaviutinneqartarput.

Suliassat suliarineqartarnerat pillugu inatsisip ilaatigut ingerlatsineq pillugu inatsiseqartitsinermi isummat tunngaviusut, qangali ingerlatsinermi atuutereersut, inatsisitigut aalajangertarpai. Inatsit pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerinik pitsaanerulersitseqataassaaq ingerlatsinerullu aalajangiinerisa inatsisinut naapertuuttuunissaasa eqqortuunissaasalu qularnaarneqartarnerat annertusaavigalugu.

Tamanut saqqumisumik pissuseqarnissaq pillugu inatsit pisortani suliat suliarineqartut pappiarartaasa takuneqarsinnaatitaanerannut innuttaasut pisussaaffeqarnerat pillugu aalajangersakkanik imaqartinneqarpoq.

 

Naalakkersuisut

Naalakkersuisut naalakkersuisuupput Naalakkersuisut siulittaasuannit toqqagaasut. Naalakkersuisut siulittaasuat inatsisartunit toqqarneqartarpoq. Naalakkersuisut Namminersorutik Oqartussat ulluinnarni ingerlatsinerannut politikkikkut akisussaasuupput. Naalakkersuisut maannakkut naalakkersuisoqarfinnut arlalinnut immikkoortitigaapput.

Naalakkersuisoqarfinni ataasiakkaani naalakkersuisoqarfeqarpoq inatsisiliornermik sulianillu nalinginnaasunik, ineriartortitsinermik pilersaarusiornermillu sulianik il.il. isumagisaqartunik. Naalakkersuisoqarfiit ataanniipput aqutsisoqarfiit arlallit suliaqarfinni aalajangersimasunik arlalinnik ingerlatsiffiusut. Naalakkersuisut ingerlatsinerat inatsisinik aningaasaliissutinillu, Inatsisartunit akuersissutigineqarsimasunik, tunngaveqarluni ingerlanneqartarpoq.

Naalakkersuisut ingerlatsinerat Inatsisartunit nakkutigineqartarpoq, ilaatigut Nunatta karsiata naatsorsuutaanik kukkunersiuinikkut. Aammattaaq Naalakkersuisut allaffissornikkut ingerlatsinerat inatsisit aammalu ingerlatsinermi ileqqorissaarnissaq naapertorlugu ingerlatsinissaat.

 

Takussutissiaq 2

Naalakkersuisooqatigiit

Naalakkersuisooqatigiit katitigaanerat

Naalakkersuisut siulittaasuat

Siumut: 5

Jonathan Motzfeldt

1979

Siumut: 6

Jonathan Motzfeldt

1983

Siumut: 5, Inuit ataqatigiit: 2

Jonathan Motzfeldt

1984

Siumut: 5, Inuit Ataqatigiit: 2

Jonathan Motzfeldt

1987

Siumut: 5

Jonathan Motzfeldt

1988

Siumut: 5, Inuit Ataqatigiit: 2

Lars Emil Johansen

1991

Siumut: 5, Atassut: 2

Lars Emil Johansen

1995

Siumut: 5, Inuit Ataqatigiit: 2

Jonathan Motzfeldt

1999

Siumut: 5, Atassut: 2

Jonathan Motzfeldt

2001

Siumut: 4, Inuit Ataqatigiit: 3

Hans Enoksen

Dec 2002

Siumut: 4, Atassut: 3

Hans Enoksen

Jan 2003

Siumut: 4, Inuit Ataqatigiit: 4

Hans Enoksen

Sep 2003

Siumut: 4, Inuit Ataqatigiit: 2, Atassut 2

Hans Enoksen

Dec 2005

Siumut: 4, Atassut: 3

Hans Enoksen

Maj 2007

Inuit Ataqatigiit: 6, Demokraatit: 2, Kattusseqatigiit Partiiat: 1

Kuupik Kleist

Juni 2009

Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik

 

Nunani allani sinniisuutitaqarneq

Kalaallit Nunaata Københavnimi sinniisoqarfia

Kalaallit Nunaata Københavnimi sinniisuutitaqarfia Naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfiata ataani immikkoortuuvoq. Sinniisoqarfik Savalimmiut sinniisoqarfiat Islandillu sinniisoqarfia ineqatigalugit siornatigut KGH-p quersuani Nordatlantens Bryggemi Strandstrædemiippoq.

Sinniisoqarfiup suliassaraa Naalakkersuisut, Inatsisartut, Nuummi qitiusumik aqutsisoqarfik, Namminersorlutik Oqartussat suliffeqarfiutaat aamma kommunit sullisisallugit kiisalu Danmarkimi

 

Kalaallit Nunaata Bruxellesimi sinniisuutitaqarfia

Kalaallit Nunaata Bruxellesimi sinniisuutitaqarfia danskit Belgiami aallartitaqarfiannut atavoq. Sinniisoqarfiup suliarisartagai ilaatigut ukuupput: EU-mik isumaqatigiinniarnerit ataqatigiissaarneqarneranniit, ilaatigut aalisarneq pillugu isumaqatigiissummut atatillugu, Kalaallit Nunaata EU-llu akornanni attaveqaqatigiinnissamut isumaqatigiissutinut aamma OLT-mi suleqatigiinnermut aammalu ataatsimiititaliaagallartut arlallit suliarisartagaannut tunngasut. Peqatigitillugu sinniisoqarfiup EU-kommissionimik, Ministerrådimik Europa-parlamentimillu sinniisuutitallu aallartitaannik oqaloqatiginnittarnernut Bruxellesimilu sinniisoqarfinnut oqaloqatiginnittarnerit isumagisarisarpai.

 

Nittartakkat takuneqarsinnaasut

Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat, Naalakkersuisut aamma Kalaallit Nunaata nunani allani sinniisuutitaqarfii pillugit paasisaqarnerorusukkuit nittartagaq una takuuk: www.nanoq.gl

Inatsisartut pillugit paasisaqarnerorusukkuit nittartagaq una takuuk: www.inatsisartut.gl

Qinersinerit pillugit nittartagaq una takuuk: www.qinersineq.gl.

Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu paasiaqarnerorusukkuit nittartagaq una takuuk: www.ombudsmand.gl

1979-mi Namminersornerullutik Oqartussaalernerup kingorna inatsisit, nalunaarutit peqqussutillu tamarmiusut nittartakkami uani takuneqarsinnaapput: www.inatsisit.gl